MERIKE LUMI: Linna süda jäägu roheliseks!

Artikkel ausast Tartu lehest KIVISILD.

Usutles Loone Ots 

Mida tähendab sinu jaoks sõna konservatiiv?

Mõistlikku, alalhoidlikku, paremuse poole püüdlevat inimest.

Kui kaua oled olnud EKRE liige?

EKRE-sse astusin detsembris 2017. EKRE üritustel olin juba paar aastat kaasa löönud. Osalesin EKRE

nimekirjas ka 2017. a kohalike omavalitsuse valimistel. Tundsin, et EKRE kaudu saan kaasa aidata

Eesti rahva, keele ja territooriumi püsimisele.

Mis inspireeris sind liituma?

EKRE on ainus erakond, kes seisab eestlaste huvide eest. Soovin näha jõukat ja turvalist Eesti riiki,

kus eestlastel on hea elada, kus toetatakse noori peresid, väärtustatakse eakaid ja erivajadusega

inimesi, kus riigi ülesanne on tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine ja kus ta seda

ülesannete tõesti täidab. Kõige tähtsamaks üldse pean eestlaste sündimuse tõstmist. Hääbumise

peatamisega võrreldes on kõik muu teisejärguline. Ühelgi meie tegemisel ega saavutusel ei ole

mõtet, kui me ei tee seda järeltulevate põlvede nimel. Peame eestlaste arvukuse jälle tõusuteele

pöörama. Eesti riigis peavad kehtima eestlaste väärtused, nende alusel tuleb korraldada Eesti elu.

Eesti Vabariik loodi rahvusriigina, et see eestlasi kaitseks. EKRE püüdleb kõige selle poole.

Oled Tartu linnavolikogu liige. Mida saad seal EKRE ilmavaate heaks teha?

Seisan selle eest, et kõik hea, mis Tartus on, jääks tartlastele ja meie lastele. Lõpetada tuleb

pompöössete ja kallite ülalpidamiskuludega objektide ehitamine. Kellele ja milleks me ehitame, kui

eestlasi aina vähemaks jääb? Püstitame endile hauamonumente? Tartu peab olema turvaline,

akadeemilise keskkonna ja Tartu vaimuga Eesti linn. Meie linna pargid peavad püsima jääma kogu

oma rohelises ilus. Emajõgi peab jääma puhtaks veekoguks, mille kaldaäärsed rohealad peavad

kuuluma kõigile linlastele. Säilitada tuleb arhitektuuriväärtused. Pole mõtet ehitada teiste ees

kelkimiseks klaaspaleesid, mida me ei suuda üleval pidada. Linna süda peab jääma roheliseks ja

puutumata.

Sina vead EKRE Tartu ümarlauda. Mis eesmärgil sa selle lõid?

Pärast 2017. a KOV-i valimiste kampaania lõppu tundsid Tartu EKRE aktiivsemad liikmed, et tööd on

vaja jätkata. EKRE potentsiaal oli suur. Rahvas uskus ja lootis EKRE-le. Koos Aare Tammega tekkiski

mõte luua Tartu EKRE Ümarlaud. See pid toimuma iga kuu kindlal päeval. Eesmärk oli arutleda

aktuaalsete teemade üle, mis puudutavad eestlasi, Eesti riiki, Eesti valitsust ja EKRE- t. Ümarlauast

saavad osa võtta kõik eesti- ja EKRE-meelsed inimesed.

Mis on ümarlauaga seotud põhitegevused?

Esimene ümarlaud toimus 10. jaanuaril 2018. Nüüdseks oleme vedanud seda koos Aarega juba kolm

aastat. Ümarlaud muutus kohe populaarseks, aktiivsed inimesed, kes valutasid südant Eesti riigi ja

EKRE hea käekäigu pärast, liitusid ka ringkondadest väljaspool Tartu linna. Seal on tore kohtuda

vanemal generatsioonil, kes internetti ei kasuta, meediat tõena ei võta, aga tahab end poliitikas

kõigega kursis hoida. Inimesi tuleb aina juurde. Nii mõnelegi on ümarlaud olnud stardipakk, pärast

paarikordset osavõttu on EKRE-le esitatud liitumisavaldus. Toimunud on tõsised arutelud,

ettekanded, sõnavõtud aktuaalsetel teemadel. Oleme võtnud vastu otsuseid ja saatnud

ettepanekuid kõrgemale poole. Meil on käinud esinemas leiutajast vabadusvõitleja Hando Kruuv,

linnavolikogu liige ja muusik Indrek Kalda, riigikogu liige Peeter Ernits ja paljud teised. Oleme loonud

Tartu EKRE Ümarlaua Facebooki grupi. Postitan sinna iga päev.

Mis peale SÜKU teema on veel asjad, mida Tartus tuleb muuta?

Peatada tuleb linna parkide süstemaatiline hävitamisprotsess. Pargid tuleb säilitada ja korrastada.

Igas linnaosas peaks leiduma parke, kus linnakodanik saaks lõõgastuda ja lapsed mängida-sportida.

Kus noortel peredel oleks mõnus olla koos oma pisikestega ja kus nad tõesti tunneks, et linn

hoolitseb nende eest. See oleks tõsine argument, et nad poleks sunnitud sobiva elupaiga otsinguil

vaatama linnast väljapoole.

Kas sinu arvates tuleks Tartus taastada sõjaeelne hoonestus või oleme nõus, et ka uus linn on juba

omaseks saanud?

Sõjaeelse hoonestuse taastamine on kaunis, nostalgiline mõte. Kui unistada, siis Kivisild ja Toomkirik

vääriks kindlasti taastamist.

Kuhu tuleks luua Tartu uusasumid? Mida neid hoonestades arvestada?

Korterelamuid on viimaste aastate jooksul liiga palju juurde tulnud. Küsisin Tartu linnavolikogu

arengu-ja planeerimiskomisjonis, kellele neid kortermaju ehitatakse, kustkohast see rahvas Tartusse

tuleb? Mulle vastati, et Võrust. Tegelikult on see siiamaani müstika, kustkohast seda rahvast ikkagi

juurde oodatakse.

Kindlasti on vaja Tartusse ehitada sotsiaalkortereid nii meie noortele peredele kui ka vanemale

generatsioonile, kes elu keerdkäikude tõttu on pidanud oma kodust loobuma. Näen selleks

võimalust Tähtvere valla maadel, mis nüüd kuuluvad Tartu linna alla. Ka endine sõjaväeosa Raadil

ootab väljaehitamist. Asub see ju südalinnast kiviviske kaugusel.

Kuidas hindad Tartu tänavate ja teede korrashoidu?

Tartu tänavaid ja teid ehitatakse pidevalt ümber. Tundub, et kallilt ja linnakodanike huvidest kaugelt

mööda vaadates. Tekib palju küsimusi. Kellele on vaja ülilaiu kõnniteid või mitut kõrvuti kulgevat

jalgrattateed? Miks projekteeritakse tänavad nii, et sinna jääks võimalikult vähem parkimiskohti? Kas

selleks, et teatud seltskonnale kuuluvad parkimismajad ikka klientidega piisavalt varustatud saaks?

Hinda Tartu parkimiskorda.

Igal tartlasel peaks olema võimalus kodu juures tasuta parkida. Eriti keeruliseks on see tehtud

Annelinna ja Karlova elanikele, seal on tasuta parklatest suur puudus. Järjest laiendatakse tasulise

parkimise ala. Inimene, kes on aastaid parkinud oma auto väljakujunenud parkimiskohale aastaid,

leiab ootamatult parkimistrahvi kviitungi. See on tõsine probleem, mis ei tähenda, et autode arvu

peaks vähendama. Tasuta parkimiskohti tuleks lihtsalt juurde ehitada.

Kas oleks võimalusi vähendada Tartu tänavate liikluskoormust?

Tartu linn laieneb pidevalt väljapoole. Et liikluskoormust vähendada, tuleks linna serva ehitada uued

ringteed transiitliikluse jaoks.

Kui Tartu peaks sajandi keskpaigaks olema kliimaneutraalne, siis mis on sinu arvates selle suuna

kõige tähtsam tegevus?

Eestlased peaksid süsinikupettuses osalemise asemel keskenduma reaalsete probleemide

lahendamisele. Kõige tähtsam tegevus on suurendada meie, eestlaste arvu. Loome ja säilitame

loodust ju oma lastele-lastelastele.

Me kõik soovime, et lapsi sünniks rohkem. Kuidas saab Tartu linn lastega peresid kõige tegusamalt

abistada?

Esmalt tuleb vähendada lasteaia kohatasu. Kõigile lastele tuleb võimaldada vähemalt üks tasuta

huviring. Ideaalis võiks noor Eesti abielupaar saada riigilt madala protsendiga eluasemelaenu, millest

iga lapse sünniga kustuks neljandik. Peame soodustama ja väärtustama loomulikku perekonda,

abiellumist ja laste saamist.

Võta meie vestlus ühe ilusa lausega kokku.

Ma luban, et teen kõik endast oleneva, et me kõik saaksime pidada Tartut oma armsaks kodulinnaks,

kus meil on hea ja kuhu me eemal viibides alati tagasi igatseme.

Suur aitäh sulle, Merike!